ALEXELA OOPERIGALA

L 22. juuli 2017 | 20.00

Krefeld-Mönchengladbachi teatri solistid, segakoor ja sümfooniaorkester
Dirigent Mihkel Kütson

Ülipopulaarne ooperigala kauni klassikalise muusikaga, kõlab Weber, R. Strauss, Wagner, Beethoven jt.

Krefeldi ja Mönchengladbachi teater on Saksamaa vanim mitme-žanri-teater, mille koosseisu kuuluvad ooperi-, balleti- ja draamatrupp. Teatri üheksakümneliikmeline sümfooniaorkester (Niederrheinischen Sinfoniker) töötab eestlasest kunstilise juhi Mihkel Kütsoni käe all. Lisaks iseseisvale kontserdihooajale osaleb orkester ooperi- ja balletietenduste ettekannetel nii Krefeldi kui Münchengladbachi teatrites.

Rein Rannap

NURJATU SAAR

Maailmaesiettekanne

R 14. juuli & L 15. juuli, 2017 | 20.00

Rein Rannapi muusika ja Andrus Kiviräha libreto on sidunud endas kokku märuliooperi. Lavale astub rokkbänd, solistid Marko Matvere, Ott Lepland, Lenna Kuurmaa, Tõnis Mägi, Andrus Albrecht, Kristel Aaslaid, Eesti Rahvusmeeskoori lauljad, Naiskammerkoor Sireen, Festivaliorkester, TÜVKA Teatrikunsti 12. lend, tantsuartistid.

Dirigent Martin Sildos ja lavastaja Vahur Keller (NUKU teater)

“Olen katsetanud midagi rokkooperilaadset etendustes “Protsess” (1975) ja “Ahne naine” (1981), ja mõned katsed on olnud Nukuteatris. On ju minu lauludest kokku pandud ka Vanemuise etendus “Ruja”, aga need pole ooperid, neis liigutab tegevustikku dialoog, muusika on vahepaladeks. Nüüd aga, “Nurjatus saares”, lauldakse, lauldakse kogu aeg!“

Rein Rannap

Lastegala – Rogers / Hammerstein

HELISEV MUUSIKA

P 16. juuli, 2017 | 14.00

1950- aastad olid Hollywoodi muusikalide kuldaeg, publik armastas teatrit, lavadel võidutses „Minu veetlev leedi“. Sestap polnudki väga üllatav kui 1958. aastal edukas heliloojast- sõnameistrist tandem Richard Rodgers ja Oscar Hammerstein II järjekordse lavateose algimpulsi otsinguil juhtusid lugema Maria von Trappi mälestusteraamatut. Nõnda sündiski lavalugu noorest naisest, kes satub guvernandiks lesestunud kapten von Trappi paljulapselisse perre.

Milles seisneb selle muusikali aegadeülene fenomen? Küllap selles, et teos viib meid kokku kauneid tundeid tekitavate teemadega- luulelise loodusülistusega, pesakonnatäie andekate lastega, armusidemete tekkimiste ja kõhklustega, säravate pidudega, mida ilmestab Rodgersi meeldejääv ja vaimukas muusika. Lavaloo taustaks on paraku aga vastuoluline aeg ajaloos.

Richard Wagner

LOHENGRIN

T 18. juuli, 2017 | 18.00

Krefeld-Mönchengladbachi teater

Dirigent MIHKEL KÜTSON, lavastaja ROBERT LEHMEIER, kunstnik TOM MUSCH, kostüümikunstnik KARINE VAN HERCKE (Belgia), koormeister MARIA BENYUMOVA, dramaturg ANDREAS WENDHOLZ, saksa keeles, eestikeelsete külgtiitritega

Luikede saadetud paadil saabub Elsale appi müstiline ja särav rüütel Lohengrin. Mehe tingimuseks on, et naine ei päri kunagi tema päritolu ega nime kohta. Just siis, kui näib, et Elsa on leidnud oma elu õnne, seisab ta vastakuti tumedate salasepitsustega. Elsa murrab lubadust ning rüütel lahkub igaveseks …

Just selline muinasjutt on Richard Wagneri veetlevaim ja kauneima muusikaga ooper. Harvaesitatav ning suurejooneline teos on ideaalne nii Wagneri talendi andunud austajaile kui neile, kes helilooja muusikaga alles vargsi tutvust sobitavad.
Etenduse kestus u 4 t 30 min

Pietro Mascagni / Giacomo Puccini

TALUPOJA AU (Cavalleria Rusticana) / GIANNI SCHICCHI

K 19. juuli, 2017. | 20.00

Krefeld-Mönchengladbachi teater – Dirigent MIHKEL KÜTSON

Lavastaja FRANÇOIS DE CARPENTRIES, Kunstnik SIEGFRIED E. MAYER, Kostüümikunstnik KARINE VAN HERCKE, Koormeister MARIA BENYUMOVA, Dramaturg ULRIKE AISTLEITNER, Itaalia keeles, eestikeelsete külgtiitritega

“Talupoja au” (Cavalleria rusticana) on lugu armastusest, ihast, verevaenust ja reetmisest. Ooper on tulvil kirglikke tundeid, muusika pakatab helilooja nooruslikust elujõust. Mascagnil ei õnnestunud hiljem oma noorpõlve edu korrata, kuid just sellest ühevaatuselisest ooperist piisab, et kindlustada autorile surematus muusikaloos.

 

“Gianni Schicchi” tegevustik keerleb ümber jõuka mehe päranduse. Kui Buoso Donati sureb, selgub tema pärijatele, et vana mees on kogu oma vara kloostrile pärandanud. Rahahädas perekond pöördub Gianni Schicchi poole, lootes kelmi abiga testamenti võltsida. Kas nende plaan ka õnneks läheb …? Giacomo Puccini koomilises meistriteoses kõlavad helilooja vaimukad ansamblinumbrid ning armastatud aaria “O mio babbino caro”.

Carl Orff / Georges Bizet – Siim Aimla

CARMINA BURANA / CARMEN LOVES JAZZ

N 20. juuli, 2017 | 20.00

Carmina Burana (Carl Orff)

Sophie Witte (sopran), Frank Valentin (kontratenor), Rafael Bruck (bariton), Krefeld-Mönchengladbachi teatri segakoor ja sümfooniaorkester, Saaremaa Poistekoor (dirigendid Tiina Oks, Veikko Lehto), Estonian Dream Big Band

Dirigent MIHKEL KÜTSON

“Carmina Burana” laulud ülistavad armastust, pidutsemist ning loodust. Kuid manitsevad ka kuulajat, et elu on õnneratas – saatus võib olla nii meie poolt kui vastu. Nautigem Carl Orffi kuulsaimat lavateost, loodud keskaegsetest kloostriürikutest leitud tekstidele, mis ülistavad veini, naisi ning elurõõmu. Ladina keeles, eestikeelsete külgtiitritega (Carmina Burana)

Carmen Loves Jazz

Õhtu teises pooles kõlab prantsuse helilooja George Bizet´ surematu ooper „Carmen“  – tõenäoliselt maailma esimeses džässversioonis esiettekandena. Muusikaseadete autor on Eesti ühe tundlikuma harmoonianärviga arranžeerija ning Estonian Dream Big Bandi dirigent Siim Aimla. Dzässooperi Carmen lavastajaks on eesti tuntud koreograaf ja lavastaja Marina Kesler ning kunstnikuks Madis Nurms. Loomulikult osaleb meie parim jazzorkester Estonian Dream Big Band koos parimate instrumentaallsolistidega.

 

Osades:

Carmen: SOFIA RUBINA-HUNTER

José: RENÉ SOOM (Rahvusooper Estonia)

Escamillo: KRISTJAN KASEARU

Kaastegevad RO Estonia balletiartistid.

Hispaania , Sevilla, salakaubavedu ja härjavõitlus on asendatud tänapäevaga, mis ja kuidas –  jääb publikule üllatuseks. Seevastu traagiline armastuskolmurk oli,  on ja jääb.

“Carmen” on teos, milles on kõigist ooperitest enim äratuntavaid meloodiad, võib öelda, et hitte. Jazzi algusaegadest peale on tuntud meloodiate baasil improviseeritud ja kuulsaid lugusid arranžeeritud. Seekord on plaanis lisaks muusikale ümber mõtestada ka kogu “Carmeni” dramatiseering.

Muusikaline juht ja dirigent Siim Aimla.

 

 

Kai Rüütel (metsosopran) ja Riina Pikani (klaver)

Soololaulud ja ooperiaariad

Kuressaare Laurentiuse kirik

R 21. juuli 2017 | 18.00

Metsosopran Kai Rüütel on õppinud Haagi Kuninglikus Konservatooriumis ja Hollandi Rahvuslikus Ooperiakadeemias. 2009. aastal valiti Rüütel Londoni Kuningliku Ooperi juures tegutsevasse Jette Parkeri noorte artistide programmi, mis andis talle võimaluse osaleda kahel hooajal teatri ooperilavastustes. Lisaks Londoni Kuninglikule Ooperile on Kai Rüütel laulnud Šoti Ooperis, Hollandi Rahvusooperis, Antwerpeni Flandria Ooperis Belgias, Hispaanias Liceu ooperiteatris (Gran Teatre del Liceu), Toulouse’i ooperiteatris Théâtre du Capitole Prantsusmaal, Madridi Teatro Realis Hispaanias ning Dallase ooperiteatris USA-s.

Lähimineviku kontsertesinemiste seas on soolokontserdid Eestis koos pianist Roger Vignolesega, koostöö St Louis’ sümfooniaorkestriga Mozarti reekviemi ettekandel, osalemine Edward Elgarioratooriumi Gerontiuse unenägu ettekandel (Kolme Koori Festival, Inglismaa), Beethoveni 9. sümfoonia ettekanne Madalmaade Residentie-orkestriga, Mahleri laulutsükli Rückerti lauludettekanne Cadogan Hallis, Beethoveni missa C-duur ettekanne Birminghami Sümfoonia- ja Filharmooniaorkestriga, Zemlinsky laulutsükli Kuus laulu ettekanne Berliini Filharmoonia saalis; lisaks galakontserdid Lätis ja Tšehhis ning koostöö Iiri Rahvusringhäälingu Sümfooniaorkestri ja dirigent John Wilsoniga.

Sellel hooajal näeb publik lauljatari debüüti Dallase ooperiteatris Olga rollis (Tšaikovski “Jevgeni Onegin”), Mary rollis (Wagneri “Lendav hollandlane”) Teatro Realis, Emiliana (Verdi “Otello”) Londoni Kuninglikus Ooperis ning osalemas ameerika-iisraeli helilooja Chaya Czernowini uudisooperi Infinite Now maailmaesiettekandel Antwerpeni Flandria Ooperis.

Riina Pikani on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia professor Lilian Semperi klaveriklassis. Alates 1986. aastast töötab ta Rahvusooper Estonia ooperisolistide kontsertmeistrina. Koos paljude väljapaistvate solistidega on Pikani andnud arvukalt kontserte nii Eestis kui välisriikides.

Giuseppe Verdi

MASKIBALL

R 21. juuli, 2017 | 20.00

Krefeld-Mönchengladbachi teater

Dirigent MIHKEL KÜTSON

Ooperi “Maskiball” algversioon, mis tugines ajaloolisele vahejuhtumile reeturlike Rootsi õukondlaste seas, solvas itaalia tsensoreid sedavõrd, et oma loodu lavale toomiseks tuli Verdil koos libretistiga lennutada ooperi tegevustik üle Atlandi ookeani Bostonisse.
Vast polegi oluline, kus ja millal intriig aset leiab – “Maskiball” on üks Verdi kaunimaid teoseid, selle armastuslugu üks kirglikemaid suure itaallase ooperiloomingus.
Itaalia keeles, eestikeelsete külgtiitritega

Heldur Harry Põlda (tenor) Johannes Põlda (viiul) Lea Leiten (klaver)

Ooperivariatsioonid

Kuressaare kultuurikeskus

L 22. juuli 2017 | 18.00

Kõlavad ooperiaariad ning oopermuusikast inspireeritud kammerteosed – Verdi, Tšaikovski, Wagner, Sarasate jt.

 Tenor Heldur Harry Põlda alustas viiuli- ja lauluõpinguid Kuressaares ning lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli kooridirigeerimise erialal (2015, õp Hirvo Surva). Vokaalsolistina on Põlda end täiendanud Itaalia laulpedagoog Paolo De Napoli lauluklassis Balti ooperi- ja laulustuudios „Studio Lirico”. Alates 2015. a. sügisest on Heldur Harry Guildhalli Muusika- ja Draamakoolis David Pollardi lauluklassi õpilane.

 Viiuldaja Johannes Põlda on lõpetanud Helsingi Sibeliuse Akadeemia bakalaureuseõppe prof Mari Tampere-Bezrodny viiuliklassis. Hetkel õpib Johannes Sibeliuse Akadeemia magistriõppes ja täiendab end aastase stipendiumi raames Ameerikas Eastman School of Music’us professor Oleh Krysa viiuliklassis. Johannes Põlda osaleb erinevate orkestrite ja ansamblite töös, esinenud solistina nii Eestis kui välismaal. Johannes mängib Sibeliuse Akadeemia omanduses oleval, 1930. aastal meister Justin Derazey valmistatud kaunikõlalisel instrumendil.

Hinnatud ansamblipartner – pianist Lea Leiten – on musitseerinud koos arvukate eesti ja välismaiste solistidega ning on 1999.a. moodustatud Reval Ensemble liige.  Praegu töötab Lea Leiten Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Tallinna Muusikakeskkoolis kontsertmeistrina ning on tegev kammermuusikuna.

OPERA ROYAL

N 20. juuli, 2017 | 23.00-03.00

R 21. juuli, 2017 | 23.00-03.00

L 22. juuli, 2017 | 23.00-04.00

Kesköösalong OPERA ROYAL Kuressaare lossihoovis

 

Uksed avatakse kell 23.00 ja programm algab peale etenduse lõppu ooperitelgis.

Pilet sisaldab laua broneeringut ka etenduste vaheajal ning kerget õhtueinet öösalongis.

N 20. juuli
Estonian Dream Big Band feat Fjodor Vassiljev, Sofia Rubina

R 21. juuli
Estonian Dream Big Band feat Kaire Vilgats, Kalle Sepp

L 22. juuli
Estonian Dream Big Band feat Susanna Aleksandra, Uku Suviste

Georges Bizet

CARMEN

N 19.07.2018  Kuressaare lossi ooperimaja / 20.00

Shanghai ooperiteater

 

TANTSUGALA

R 20.07.2018  Kuressaare lossi välilaval / 20.00

Shanghai ooperiteater

 

Wen Deqing

RISKANTNE MÄNG

L 21.07.2018  Kuressaare lossi ooperimaja / 20.00

Shanghai ooperiteater

 

Tauno Aints

GUUGELMUUGELPUNKTKOMM

P 22.07.2018  Kuressaare lossi ooperimaja / 16.00

Vanemuise teatri ooperikoor ja sümfooniaorkester

 

Ooper lastele ja suurtele ühes vaatuses

Muusika: Tauno Aints

Lavastaja Marko Matvere

Osades: Pirjo Jonas, Simo Breede, Reigo Tamm, Märt Jakobson, Karmen Puis, Merle Jalakas

Vanemuise teatri ooperikoor ja sümfooniaorkester

Dirigent Taavi Kull

Lugu tüdrukust nimega Juta, kes elab maal vanaema juures. Kui Juta väike armas merisiga Possu haigeks jääb ning vanaema Jutat ja Possut lohutada ja aidata püüab, avaneb uskumatult värviline võlumaailm, kus tuleb võidelda nii kurjade kui kummaliste tegelastega, õppida tundma maailma värve ja nende võlujõudu, võita sõpru ja leida julgust, ning lõpuks lõpeb kõik hästi.

„Guugelmuugelpunktkomm“ on lugu sellest, mis juhtub siis, kui lülitad mobiili välja. Siis saab ennast guugeldada ja muugeldada võlumaailma, kus on värvilised seiklused, muusika ja teatrimaagia!

Etendus toimub koostöös Vanemuise teatriga.

Wolfgang Amadeus Mozart

FIGARO PULM

K 25.07.2018  Kuressaare lossi ooperimaja / 20.00

Ungari Rahvusooperi etendus kahes vaatuses

 

Kohtume vana sõbra Sevilla habemeajaja ning tema armsama Susannaga otse kesk hullumeelset kaost ning rappakiskuvat pulmapäeva. Judit Galgóczy lavastus võtab luubi alla elumängu, milles igaüks on keegi teine, kui kellena end esitleb, lisaks ka soovides ka muud, kui neil juba olemas on …

Giuseppe Verdi

TRAVIATA

N 26.07.2018  Kuressaare lossi ooperimaja / 20.00

Ungari Rahvusooperi etendus kahes vaatuses

 

Joovastavate pidude lämbe õhkkond, ohjeldamatu luksus, vahuvein ja … parandamatu haigus. Just selline oli „kameeliadaami“ elu enne armastust. Langenud naine. Just see 19. sajandi publikut ehmatanud süžee tõi lavadele Pariisi kurtisaani Violetta Valery – tänaseks ühe Verdi armastatuima kangelanna.

Johann Strauss juunior

MUSTLASPARUN

R 27.07.2018  Kuressaare lossi ooperimaja / 20.00

Ungari Rahvusooperi etendus kolmes vaatuses

 

Ühel oma Budapesti visiitidest kohtus Johann Strauss juunior Ungari kirjanik Mór Jókai´ga, kellega koostöös sündis üks „valsikuninga“ armastatumatest operettidest „Der Zigeunerbaron“.

Õhtu täis tšaardaši, mustlasmuusikat, Viini valsse ja kauneid meloodiaid. Mida teeb operetis üks kiilaspäine seakaupmees? Kuidas saab aadlivõsukesest korraga mustlasparun? Kõik saab selgeks, iga asi omal ajal …

ALEXELA OOPERIGALA

L 28.07.2018  Kuressaare lossi ooperimaja / 20.00

Ungari Rahvusooperi solistid, koor ja sümfooniaorkester

Kõlab igihaljas ooperiklassika

 

OPERA ROYAL

N 26. juuli, 2018 | 23.00-03.00

R 27. juuli, 2018 | 23.00-03.00

L 28. juuli, 2018 | 23.00-04.00

Kesköösalong OPERA ROYAL Kuressaare lossihoovis

 

Uksed avatakse kell 23.00 ja programm algab peale etenduse lõppu ooperitelgis.

Pilet sisaldab laua broneeringut ka etenduste vaheajal ning kerget õhtueinet öösalongis.