Rein Rannapi muusika ja Andrus Kivirähki libreto on sidunud endas kokku märuliooperi. Lavale astub rokkbänd, solistid Marko Matvere, Ott Lepland, Lenna Kuurmaa, Tõnis Mägi, Andrus Albrecht, Kristel Aaslaid, Eesti Rahvusmeeskoori lauljad, Naiskammerkoor Sireen, Festivaliorkester, TÜVKA Teatrikunsti 12. Lend, tantsuartistid.

Dirigent Martin Sildos ja lavastaja Vahur Keller (NUKU teater)

“Olen katsetanud midagi rokkooperilaadset etendustes “Protsess” (1975) ja “Ahne naine” (1981), ja mõned katsed on olnud Nukuteatris. On ju minu lauludest kokku pandud ka Vanemuise etendus “Ruja”, aga need pole ooperid, neis liigutab tegevustikku dialoog, muusika on vahepaladeks. Nüüd aga, “Nurjatus saares”, lauldakse, lauldakse kogu aeg!“

Rein Rannap

1950- aastad olid Hollywoodi muusikalide kuldaeg, publik armastas teatrit, lavadel võidutses „Minu veetlev leedi“. Sestap polnudki väga üllatav kui 1958. aastal edukas heliloojast- sõnameistrist tandem Richard Rodgers ja Oscar Hammerstein II järjekordse lavateose algimpulsi otsinguil juhtusid lugema Maria von Trappi mälestusteraamatut. Nõnda sündiski lavalugu noorest naisest, kes satub guvernandiks lesestunud kapten von Trappi paljulapselisse perre.

Milles seisneb selle muusikali aegadeülene fenomen? Küllap selles, et teos viib meid kokku kauneid tundeid tekitavate teemadega- luulelise loodusülistusega, pesakonnatäie andekate lastega, armusidemete tekkimiste ja kõhklustega, säravate pidudega, mida ilmestab Rodgersi meeldejääv ja vaimukas muusika. Lavaloo taustaks on paraku aga vastuoluline aeg ajaloos.

Krefeld-Mönchengladbachi teater

Dirigent MIHKEL KÜTSON, Lavastaja ROBERT LEHMEIER, Kunstnik TOM MUSCH, Kostüümikunstnik KARINE VAN HERCKE (Belgia), Koormeister MARIA BENYUMOVA, Dramaturg ANDREAS WENDHOLZ, Saksa keeles, eestikeelsete külgtiitritega

Luikede saadetud paadil saabub Elsale appi müstiline ja särav rüütel Lohengrin. Mehe tingimuseks on, et naine ei päri kunagi tema päritolu ega nime kohta. Just siis, kui näib, et Elsa on leidnud oma elu õnne, seisab ta vastakuti tumedate salasepitsustega. Elsa murrab lubadust ning rüütel lahkub igaveseks …

Just selline muinasjutt on Richard Wagneri veetlevaim ja kauneima muusikaga ooper. Harvaesitatav ning suurejooneline teos on ideaalne nii Wagneri talendi andunud austajaile kui neile, kes helilooja muusikaga alles argsi tutvust sobitavad.
Etenduse or. kestus 4 t 30 min

Krefeld-Mönchengladbachi teater – Dirigent MIHKEL KÜTSON

Lavastaja FRANÇOIS DE CARPENTRIES, Kunstnik SIEGFRIED E. MAYER, Kostüümikunstnik KARINE VAN HERCKE, Koormeister MARIA BENYUMOVA, Dramaturg ULRIKE AISTLEITNER, Itaalia keeles, eestikeelsete külgtiitritega

“Talupoja au” (Cavalleria rusticana) on lugu armastusest, ihast, verevaenust ja reetmisest. Ooper on tulvil kirglikke tundeid, muusika pakatab helilooja nooruslikust elujõust. Mascagnil ei õnnestunud hiljem oma noorpõlve edu korrata, kuid just sellest ühevaatuselisest ooperist piisab, et kindlustada autorile surematus muusikaloos.

“Gianni Schicchi” tegevustik keerleb ümber jõuka mehe päranduse. Kui Buoso Donati sureb, selgub tema pärijatele, et vana mees on kogu oma vara kloostrile pärandanud. Rahahädas perekond pöördub Gianni Schicchi poole, lootes kelmi abiga testamenti võltsida. Kas nende plaan ka õnneks läheb …? Giacomo Puccini koomilises meistriteoses kõlavad helilooja vaimukad ansamblinumbrid ning armastatud aaria “O mio babbino caro”.

Sophie Witte (sopran), Frank Valentin (kontratenor), Rafael Bruck (bariton), Krefeld-Mönchengladbachi teatri segakoor ja sümfooniaorkester, Saaremaa Poistekoor (dirigendid Tiina Oks, Veikko Lehto), Estonian Dream Big Band

Dirigent MIHKEL KÜTSON

“Carmina Burana” laulud ülistavad armastust, pidutsemist ning loodust. Kuid manitsevad ka kuulajat, et elu on õnneratas – saatus võib olla nii meie poolt kui vastu. Nautigem Carl Orffi kuulsaimat lavateost, loodud keskaegsetest kloostriürikutest leitud tekstidele, mis ülistavad veini, naisi ning elurõõmu. Ladina keeles, eestikeelsete külgtiitritega (Carmina Burana)

Õhtu teises pooles kõlab Bizet´ surematu muusika eesti ühe tundlikuma harmooninärviga arranžeerija ning Estonian Dream Big Bandi hinge Siim Aimla seades.

Krefeld-Mönchengladbachi teater

Dirigent MIHKEL KÜTSON

Ooperi “Maskiball” algversioon, mis tugines ajaloolisele vahejuhtumile reeturlike rootsi õukondlaste seas, solvas itaalia tsensoreid sedavõrd, et oma loodu lavale toomiseks tuli Verdil koos libretistiga lennutada ooperi tegevustik üle Atlandi ookeani Bostonisse.
Vast polegi oluline, kus ja millal intriig aset leiab – “Maskiball” on üks Verdi kaunimaid teoseid, selle armastuslugu üks kirglikemaid suure itaallase ooperiloomingus.
Itaalia keeles, eestikeelsete külgtiitritega

Krefeld-Mönchengladbachi teatri solistid, segakoor ja sümfooniaorkester
Dirigent Mihkel Kütson

Ülipopulaarne ooperigala kauni klassikalise muusikaga, kõlab Weber, R. Strauss, Wagner, Beethoven jt.

Krefeldi ja Mönchengladbachi teater on Saksamaa vanim mitme-žanri-teater, mille koosseisu kuuluvad ooperi-, balleti- ja draamatrupp. Teatri üheksakümneliikmeline sümfooniaorkester (Niederrheinischen Sinfoniker) töötab eestlasest kunstilise juhi Mihkel Kütsoni käe all. Lisaks iseseisvale kontserdihooajale osaleb orkester ooperi- ja balletietenduste ettekannetel nii Krefeldi kui Münchengladbachi ooperiteatrites.

Kesköösalong OPERA ROYAL Kuressaare lossihoovis

Uksed avatakse kell 23.00

Programm algab peale etenduse lõppu ooperitelgis.

Pilet sisaldab laua broneeringut ka etenduste vaheajal ning kerget õhtueinet öösalongis