Gioachino Rossini

„LA DONNA DEL LAGO“

T 21.07.2020 Kuressaare lossi ooperimaja / 20.00

Horvaatia Rahvusteater Zagrebis

PILETID

Vaata lisaks

Ooper kolmes vaatuses
Horvaatia rahvusteatri etendus

Teatri peadirigent: Marcello Mottadelli
Lavastaja: Max Emanuel Cenčić

Esietendus Horvaatia rahvusteatris 12. aprillil 2019

Horvaatia rahvusteatri ooperitrupp toob Gioachino Rossini Andrea Leone Tottola libretole loodud ooperi „La donna del lago“ (Järvenaine) esmakordselt lavale kakssada aastat pärast selle maailma esilinastust 24. septembril 1819. aastal Napolis.

Kolmevaatuseline ooper sai esilinastusel kadestamisväärse edu osaliseks, ent on järgnenud saja aasta jooksul täielikult unustustatud. Mässajate Šoti kuningakoja vastase võitluse taustal on kolm meest armunud kuninga pearivaali tütresse Elenasse – sõdalane Rodrigo, vapper mässuline Malcolm ja Umbertoks maskeerunud kuningas Giacomo V. Sõjalise ja poliitilise triumfi saavutanud kuningas annab tütre Elena naiseks mehele, keda too ei armasta.

Kuulus Horvaatia kontratenor Max Emanuel Cenčić lavastab Rossini ooperi Zagrebis koos Opéra de Lausanne’iga ja astub ise üles ühes peaosadest – Malcolmina.

„Psühhoanalüüs, huumor, romanss ja erootika … Intelligentne, minutihaaval üksikasjalikult välja töötatud mitmekihiline teos on imeliselt viimistletud. Suurepärane etendus, mida peab nägema!“ – Večernji list

Wolfgang Amadeus Mozart

“VÕLUFLÖÖT”

K 22.07.2020 Kuressaare lossi ooperimaja / 20.00

Horvaatia Rahvusteater Zagrebis

PILETID

Vaata lisaks

Ooper kahes vaatuses

Horvaatia rahvusteatri etendus

Dirigent: Nikša Bareza

Lavastaja: Krešimir Dolenčić

Lavakujundus ja kostüümid: Simon Bejer (Austraalia)

Koreograaf: Leo Mujić

Esietendus Horvaatia rahvusteatris 22. novembril 2018

Geniaalse helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti viimane ooper on märkimisväärne teos, milles on koos kõik helilooja teoste parimad omadused ning milles jutustatakse muinasjutu kujul lugu hea ja kurja võitlusest, armastuse ja siiruse võidust intriigide, õeluse ja surma üle. Võluflööt on üks ooperikunsti tippteoseid ja esitab väljakutse nii esinejatele kui publikule.

Emanuel Schikanederi saksakeelsel libretol põhinev lavastus esietendus Viinis 30. septembril 1791. aastal, vaid kaks kuud enne Mozarti surma.

Lavastaja Krešimir Dolenčić on õpetanud Fulbrighti stipendiaadina Houstonis Rice’i Ülikoolis lauluõpilastele ja magistriõppe õpilastele näitlemist, seejärel kutsuti õpetama Londoni Trinity Muusikakolledžisse. Dolenčić on Horvaatias, Sloveenias, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides ja Hiinas kokku lavastanud 45 ooperit. Hiinas lavastas ta Shanghais (2000. aastal Verdi-aasta puhul) ja Pekingis (2003. aastal Pekingi festivali avaetendusena) oma seni suurima ooperilavastuse, „Aida“, mis tõi 55 000 pealtvaataja ees teater-staadionil lavale 2800 muusikut kaheksast erinevast riigist. Paljud tema lavastustest on repertuaaris püsinud mitmeid aastaid ja mõnda neist on peaaegu 20 aasta jooksul etendatud üle saja korra.

„Kes oli parim? Mitte keegi! Igaüks oli parim. Zagrebi „Võluflööti“ peab ise nägema ja kuulma – see teeb kõigil tuju heaks ja sütitab publiku. Haruldane.“

– Jutarnji list

Gaetano Donizetti

„LUCIA DI LAMMERMOOR“

N 23.07.2020 Kuressaare lossi ooperimaja / 20.00

Horvaatia Rahvusteater Zagrebis

PILETID

Vaata lisaks

Ooper kolmes vaatuses

Horvaatia rahvusteatri etendus

Lavastaja, lavakujundaja ja kostüümikunstnik: Pier Luigi Pizzi

Esietendus Horvaatia rahvusteatris 14. veebruaril 2020

Sündmuste keskmes on kahe tuntud ja mõjuvõimsa perekonna – Ashtonite ja Ravenswoodide- vaheline tüli, mis leiab aset poliitilise segaduse ja võimuvõitluse ajal. Kahe perekonna noortevaheline armastus käivitab õnnetute sündmuste jada, mis lõpeb armastajate surmaga. Donizetti meistriteost vürtsitavad intriigid, võltsitud kirjad, kahtlused, rivaalitsemine ja palju muud põnevat. Ooperist õhkub muusikalise ja vokaalse struktuuri virtuoossust, mis tegi Donizettist üheksateistkümnenda sajandi esimesel poolel ühe suurima ooperilooja.

Pier Luigi Pizzi on 1930. aastal Milanos sündinud legendaarne Itaalia teatrikunstnik, lavastaja ja kostüümikunstnik. Pizzi on lava- ja kostüümikunstnikuna töötades draama- ja ooperilavastustega seotud olnud alates 1951. aastast. Tema töid on esitletud maailma tähtsaimates teatrites ja festivalidel ning ta on pälvinud mainekaid rahvusvahelisi auhindu, muuhulgas tiitli Officier des Arts et des Lettres Prantsusmaal, Itaalia Vabariigi teenetemärgi ja 2006. aastal Monaco Vürstiriigi kultuurivaldkonna suurima tunnustuse, Commandeur de l’Ordre du Mérite Cultureli.

Broneeri laud

Festivalialal on mitu kohvikut, kus võite end värskendada nii enne etendust kui etenduste vaheaegadel. Vältimaks pikki järjekordi, on grupitellimused ning vaheajatellimused soovitav ette tellida.

Vali sobiv aeg

Enne sündmustPärast sündmust

Vali sobiv istekoht

Inimeste arv

Menüü

Joogid

Kange alkohol

Karastusjoogid

Kokteilid

Konjak

Kuumad joogid

Magustoit

Õlu

Punane vein

Šampanja

Suupisted

Vahuvein

Valge vein

VIP

Kontaktandmed

Nimi:

E-mail:

Sew Flunk Fury Wit

„DUST“

N 23.07.2020 Kuressaare lossi kesköösalong / 23.30

PILETID

Vaata lisaks

muusikadraama „DUST“

Eksperimentaalne performance– ja nukuteater Sew Flunk Fury Wit (Taani)

Lugu olevikust, ahnusest ja eitamisest, mis ei lase meil näha ohtlikku tulevikku

Mida teha pärast kliimakatastroofi, kui meie tänane maailma on pöördumatult muutunud?

Taani projektiteatri SFFW muusikadraama „Dust“ tegevus toimub fantaasiamaailmas: laval on viis elusuuruses hämmastavalt inimesele sarnast nukku, lunaatiline sopran Nina Sveistrup Clausen (Kuu) ja nukunäiteja Svend E Kristensen (Vari), kes panevad vaataja korraks mõtlema, mida inimkond parasjagu planeediga teeb. Maailmalõpujärgset olustikku manav nüüdisooper kirjeldab lootuse ja ilu igatsust pärast keskkonna kokkuvarisemist. Läbinisti provokatiivses poeetilises lavastuses saavad kokku uuenduslik nukuteater, paatoslik draama ja kaunis muusika.

„Dust“ on loodud veendumuses, et kunst võib muuta publiku suhtumist ja usku planeedi tulevikku.

„DUST“ (http://sewflunkfurywit.dk/stovdust/), mille on lavale toonud Taani eksperimentaalne projektiteater Sew Flunk Fury Wit, pälvis 2016. aastal Taani teatriauhindade jagamisel eriauhinna. Ei ole tavapärane, et täiskasvanutele loodud nukuetendus Taanis teatriauhinna pälvib.

Giacomo Puccini

„MADAMA BUTTERFLY“

R 24.07.2020 Kuressaare lossi ooperimaja / 20.00

Horvaatia Rahvusteater Zagrebis

PILETID

Vaata lisaks

Ooper kolmes vaatuses

Horvaatia rahvusteatri etendus

Lavastaja: Andrea Cigni
Lavakujundus: Dario Gessati
Kostüümid: Valeria Donata Bettella
Valguskunstnik: Fiammetta Baldiserri

Esietendus Horvaatia rahvusteatris 25. oktoobril 2019

Suur Itaalia helilooja Giacomo Puccini kirjutas ooperi „Madama Butterfly“ 1903. aasta lõpus. Ehkki autor uskus ooperi edusse, viibisid selle esilinastuse lõppedes Milano La Scala ooperiteatris 17. veebruaril 1904. a. kohal ka mitmed vaimulikud ja nõnda sai ooper üldiselt laituse osaliseks.

Puccini oli oma teose kvaliteedis siiski veendunud. 1904. aasta mais Brescias toimunud etendus tõestas, et autoril oli õigus, ning ooperi triumfikäik Itaalia ja kogu maailma lavalaudadel oli alanud.

See surematu ooper naaseb nüüd, enam kui viisteist aastat pärast viimast etendust, taas Horvaatia rahvusteatri lavale. Ooperi kaasprodutsent on Fondazione Arena di Verona.

OOPERIGALA

L 25.07.2020 Kuressaare lossi ooperimaja / 20.00

Horvaatia rahvusteatri solistid, ooperikoor ja sümfooniaorkester

PILETID

Vaata lisaks

Teatri peadirigent: Marcello Mottadelli

Koguperemuusikal “JUKU!”

P 26.07.2020 Kuressaare lossi ooperimaja / 14.00

PILETID

Vaata lisaks

Juku!

Koguperemuusikal

Muusika: Raimo Kangro

Libreto: Leelo Tungal

Lavastaja: Andrus Vaarik

Peaosades: Juuli Lill, Angelika Mikk, Laura Põldvere, Oliver Kuusik, Atlan Karp jpt

Orkester ÜENSO, dirigent: Jüri-Ruut Kangur

Hoogne ja lõbus aga ka kriminaalne muusikal isa ja poja suhetest, vanade ja noorte erinevusest ja sarnasusutest.

See on mitme põlvkonna Jukusid ühendav lugu, kus lõpuks selgub, et isad ja pojad on tegelikult sarnased aga selleni jõudmiseks kulub palju seiklusi ja sekeldusi.

Lavastuses on kasutusel mitmed kunagi nii populaarsed Juku naljad, kus üks koomiline situatsioon ajab teist taga ning üks öeldud sõna võib pöörata naljaks isegi kõige tõsisema situatsiooni.

Raimo Kangro ja Leelo Tungla kirjutasid koguperemuusikali „Juku!“ valmis juba 1998. aastal, kuid teos jäi aastateks sahtlisse.

Mullu jõudis see viimaks lavale pühendatuna helilooja Raimo Kangro 70. sünniaastapäevale.

Esietendus 1. septembril 2019 Narva Ooperipäevadel

Etendus on ühe vaheajaga, kahes vaatuses, kestvusega kokku 2h.

Narva Ooperipäevade produktsioon.

Broneeri laud

Festivalialal on mitu kohvikut, kus võite end värskendada nii enne etendust kui etenduste vaheaegadel. Vältimaks pikki järjekordi, on grupitellimused ning vaheajatellimused soovitav ette tellida.